Monday, January 28, 2019

27 jaanuar


Täna on Mombasa päev! Võtsime takso ja sõitsime sadamasse. Praamiga saime 5 minutiga üle vee (jalakäijatele peaks tasuta olema ning autodele mingi 120 kohalikku) ning sõitsime edasi. Esimeseks sihtkohaks oli Fort Jesus mille ehitasid portugaallased 16 sajandil. Ausalt öeldes ei ole see mitte midagi erilist, tavaline kindlus. Praegu on seal veel lisaks mingi väike Omani majake, kus ilmselgelt propageeritakse Omaani (toetas vist midagi seal). Sissepääs maksis 1200 kohalikku ja giidiks võis tulla ükskkõik kes tänavalt. 

Siseõu



Midagi on üritatud ehitada, aga vesi on ikka siinpool seina


Uksed olid reaalselt mingi 1,5m kõrged

Tavi vaadet nautimas

Omaani uks

Meremehed olid kunagi seinale joonistanud ja siiamaani on need maalingud alles

Koosolekute ruum


Maale müüakse hästi palju igal pool - tänavatel, poodides, muuseumites

Hauamärgid

Varemed

Keenia ja Omaani lipp

Muuseas, oma nimesid kirjutatakse igale poole! antud juhul siis vaala luudele. Aga oleme näinud ka varemete seintel, plakatitel jne. Mitte keegi ei austa vara.

Oli silt: ei tohi urineerida

Fort Jesus

Peale kindlust mõtlesime vanalinna mina jalutama, mis on kohe kindluse vastas. Mina väga entusiastlikult lähen kuni kutid ütlesid, et kuule, see on ikka väga kahtlane kant, et läheks parem tagasi. Lahedad majad olid, selles suhtes oli kurb ära minna, kuid siiski… tõesti veits kahtlane. 

Teine korrus on ilus. Esimesel korrusel on näha Omaani uksi

Kaelkirjak



Kodutud kiisud


Loomulikult ei saa üle ja ümber kirjeldamaks teed ja kohalikku elu Mombasas - suht pommiauk. Teed on räpased, pargid on reaalselt prügiga kaetud, kindluse ees on mingid kodutud. Moslemeid on täiega. Sõitsime mööda ühest kaubanduskeskusest, kus oli suurelt silt, et olemas on palvetuba. No rohkem islamimaa ei saa olla. Niqabiga, Burkaga naised kõndisid ringi. Poodide nimed olid araabiakeelsed. Veidike kultuurishokk selles, mis seal toimus. Mulle tundus, et maanteed mööda sõites, kus üks linn on teise linnaga koos, oli iga 5km tagant väiksed mozeed või sellised palvekojad. Mombasas muidu oli selgelt arusaada, kus oli moslemite piirkond ja kus “tavaliste” keenialaste. Muidu paljud majad olid sinise-valge värviga kaetud. See oli täitsa ilus - nagu Santorini… ühesõnaga midagi uut meie elus. 
Võtsime siis tuktuki ja mõtlesime vaadata üle Mombasa Tuskid ja edasi minna Go-Karti. Esimene oli suhteliselt mitte midagi ütlev, ehitatud kuninganna Elizabeth II auks, kui ta 60ndatel Mombasat külastas, aga Go-Kart oli lahe! Oleks vaid teadnud, et 30 minutit sinna sõidab, siis oleks takso võtnud, kuna tuktukis maantee peal sõita oli kohati veits tuuline ja tolmune.

Mombasa Tusks
Mombasa Tusks
Huvitav arhitektuur vol1

vol2

Bensuhinnad on suht kõrged



Viltune pilt, aga see mustus pargis...

Sinised majad


Kontrast





Keenias tehakse täiega ilusat mööblit!

Kui sinna jõudsime, siis öeldi meile, et nad avavad alles 40 minuti pärast. Vedasi, et me varem ei jõudnud sinna, sest tegelikult oli plaan hommikul varem liikuma hakata, aga mitte keegi meist ei viitsinud :D Tegime väikse pikniku ja kui kell tiksus 2 peale, siis saime minna pileteid ostma. 10 minutit sõitu maksis 1500 kohalikku. Läksime kõrvalruumi, vaatasime video-õpetuse ära ning hakkasime ennast regama arvutisse ja nõustuma erinevate tingimustega. Mis aga juhtus oli see, et meie piletinumbreid ei tulnud arvutisse ja üks teine pere sai ennast ennem ära regada. See tähendas, et me pidime jälle ootama, kuna tegu oli lastega, kellele seletati veel kõik üle jne. Aga lõpuks saime ikkagi sõitma ja lahe oli see, et üks töötaja tegi meist pilti kui me sõitsime. Esimese kuha sai Blondu, siis mina ja Tavi jäi napilt kolmandaks.

Ennast regamas

Ralliässad

Ma ei lasknud Blondut ette :D


Võtan kurvi

Tavil jalad paljad:D

Ralliässad vol2

Meie parim tulemus


Kuna Diani Beachist Go-Karti läks umbes 20 eurot, siis mõtlesime, et tagasi on kindlasti sarnane hind. Oi, kuidas me eksisime. Esimene takso mis tuli, ütles, et tema ei saa meid sinna viia, kuna tal pole autos bensiini… miks ta bensiinijaamast läbi ei saa sõita ja paak ära täita, ei tea. Siis tuli teine takso, kellel ei olnud mingit probleemi. Ainuke negatiivne asi oli see, et konditsioneeri polnud ja see oli halb. Praami peal sõites mõtlesin, et sinna ma jään, nii palav. Isegi põlved higistasid. Kui lõpuks läbi kuuma jõudsime hotelli tuli taksoarveks 40 eurot. Sõitsime 1h ja 40 min. Tuli välja, et Diani Beachi sõites lisandub automaatselt 1600 kohalikku (15 euri). 
Hotellis vahetasime toad, ning saime endale merevaatega ruumid. Jess!


Sääsevõrguga voodi! 

Meie merevaade




No comments:

Post a Comment