Saturday, January 26, 2019

26 jaanuar


Jess! Mul ja Tavil ei olnud öösel sääski kõrva juures pinisemas. Võtsin kasutusele karmid meetmed - enne puhustasin spreiga ennast üle ja terve õhtu hoidsin tuba pimeduses ja ust natuke prokil. Ei tea kas lihtsalt kokkusattumus või need asjad tõesti aitasid. Blondil ussikesel aga nii hästi ei läinud. 
Pakkisime asjad ära, sõime hommikust ja kutsusime takso järgi, et lennujaama minna. Järgnev osa on pühendatud meie naabripoisile :)
Meie lend Diani beachi läks Kenyatta rahvusvahelisest lennujaamast JamboJetiga. Umbes 3km enne terminale oli turvakontroll. Autojuht pidi üksinda oma autoga kontrollist läbi minema ja kõik kaasreisijad jalutama turvakontrollist läbi. Õnneks me lahkusime ööbimiskohast piisavalt vara ja on laupäev (ehk siis inimesi ei liigu nii palju ja liiklus on ok). 
Kuigi terminale oli mitu, siis see terminal, kust meie lend läks, oli ikka päris tühi. Ainult kaks väravat töötas, ülejäänud mingi 6 tk olid niisama. Väike snäkibaar oli ka olemas, kus hinnad olid kallimad kui lennuki peal. 
Lennuki peale kõndisime ise ja kui me neljakesi maha istusime, siis oli nii sürr vaadata, kuidas igalt poolt paistavad mustad peanupukesed ja siis järsku üks terve rida on valgeid peanuppe täis. See oli ikka lennureis mis toimus! Mulle täiega meeldib see tunne, mis tekib kui lennuk kiirendab ja siis õhku tõuseb. Täiega mõnus. Aga mis ei olnud mõnus, oli see tohutu müra. Kui piisavalt kõrgel olime, siis oli juba ok. Lend kestis umbes 40 min. Rongiga oleks sõitnud 6h seda vahemaad ja poleks sellist elamust saanud. Kui me hakkasime Dianile lähenema, siis mina ei näinud isiklikult mitte kuskil ühtegi maandumisrada. Nii madalalt pole ma kunagi näinud, et mingi lennuk teeks 90-kraadise pöörde. Oleksin võinud pilte teha - nii hästi oli näha kuidas üks tee on asfalteeritud ja kõik kõrvalteed on lihtsalt kruusakad. Maandusime suure hoo pealt ja mõnusa põntsuga, et pärast veel piloot vabandas, et nii “rough” maandumine oli :D Õnneks saime enne maandumisraja lõppu pidama. Ja see vaatepilt oli jälle nii sürr. Üks lühike asfalttee, tõstuki otsas on lennujuhtimiskeskus, aedu pole, lapsed mängivad lennurajast 20m eemal. Lennujaam ise on väike kast ja pakid saab kätte telgi kõrvalt. No selline elamus! :D 
Meie lennuk

Ootame oma kohvreid

Maandumisraja-äärne

Lennujuhtimiskeskus tõstuki peal :D

Kutsusime takso ning kui mingid kohalikud taksojuhid seda nägid, siis hakkasid naerma ja küsisid, et kas me mahume sinna ära w. Mahtusime :D 
Kui jõudsime hotelli, siis oli näha, et teenindus on ikka suurepärane. Pakuti tervitusjooki, käed sai ära puhastada eukalüptilõhnalise kuuma rätikuga. Kotte kandis üks mehike. Esimesed kaks ööd on arvatavsti siiski aiavaatega ning viimased kaks merevaatega. Meil on kõik hinnas, niiet super mõnus! Käisime mööda randa kõndimas, kus inimesed tulid asju müüma, aga õnneks mitte väga pealetükkivalt. Homme peaksime oma nimega võtmehoidjad saama tasuta, lols :D Kuulsaim baar nimega Twelve Thieves on kahjuks suletud ja sinna me õhtul ei saagi minna, lähme Tandoori. Tagasiteel nägime krabisid, kes näevad välja kui õhukesed vetikad, kes lendavad koos tuulega. Kui päike loojus, siis tulid kõik krabid välja, nii need liiva omad kui ka suured. Tavi pidi mind süles ära tassima, sest mina oma varbaid sinna liiva sisse ei julgenud enam panna.
Meie majake

Ilus disain ja sääsevõrk!!


Õhtul Tsehh ja Tavi mängisid piljardit

Kui välja lähed ja selline asi vaatab otsa

Helesinine unistus

Diani Beach

Meie sõbrad, kes lubasid tasuta võtmehoidjaid :D

Helesinises unistuses 

Veepolo

Vol2

All inclusive

Blondu sõidab

Nii palju lohesurfareid ja vanamehi noorte pruunide naistega :D

Minigolf

Laevuke, mis päeval oli veel kaldapiiril


Kui päike loojub, aga palmi tagant tuleb uus päike :)

Poisid mängisid veepolo, Blondu läks lohesurfi tegema, lauatennist mängisime ning õhtul tegime veel minigolfi. Söögid on siin väga head. Minu lemmikud olid masala kartulid ja fritüüritud banaanid. Peale õhtusööki algas akrobaatide show, mis kestis 45 min ja oli üliahe. Me alguses olime tagareas, kuna jäime veidi hiljaks. Aga kuna rahvas oli nii tuim, siis me läksime lava ette seisma ja kaasaelama. Mingi hetk sai Tavi ka lava peale minna ja veits trikitada mütsidega. Kuid kui show lõppes, siis saksa mammi tuli meie juurde ja ütles, et kuna Tavi on nii pikk, siis nemad ei näinud nii hästi lavale... et siis järgmine kord teaksime. No nüüd siis teame.
Homme on plaanis minna Mombasasse.

No comments:

Post a Comment