Keeni(a)ussid :): 19 jaanuar

19. jaanuari varahommikul algas meie reis. Taavi oli minu check-ini ka salaja ära teinud ja mina broneerisin meile naabritakso, mis korjas kõik ussikesed oma kodudest üles. Lennujaamas lasime kotid ära pakkida ja läksime lennuki peale. Frankfurdi lennujaamas kõndisime veits ringi ja juba oligi aeg Nairobi lennule astuda. Ma ei tea miks, aga ma ootasin, et lennul on rohkem mustanahalisi. Nagu siis kui me oaga läksime Koreasse - me olime peaaegu ainukesed valged... ja see lend läks Helsingist. Kokku olime lennuki peal 8h. Söök oli normaalne, kuid shokolaadikook, mida pakuti, oli super!
Kui maandusime Nairobi lennujaamas ja astusime lennukist väja, siis soe õhk puhkus kohe meile näkku. Igal riigil on mingi oma lõhn, ning Keenia lõhn on selline pehme ja magus. Aga see lennujaam - välja näeb nagu telk, kuhu on sisse pandud soojakud. Mõne soojaku peal on kirjas VIP lounge, teise peal Stuff. Veider nägi see igal juhul välja. Jõudsime esimestena passikontrolli, kuid siis tuli välja, et peale e-viisa täitmise, lennuki peal deklaratsiooni täitmise, pidime täitma veel ühe lehe, kus küsiti kõiki samu küsimusi, mis varemgi. Eks me siis läksime täitma ja tänu sellele jäime rivi lõppu. Vahepeal avastasime, et blond ussike on kadunud, kuid mis seal ikka - loomulik kadu, keenia naistele pidavat valged mehed väga peale minema :) Jõudes pakkide juurde, leidsime kadunud ussikese. Tuli välja, et ta lihtsalt sai läbi ilma seda lehte täitmata.. vedas!
Peale seda läksime seisma rivisse, kus skänniti kõik kotid läbi. Panid koti lindi peale ja siis võtsid selle teiselt poolt ära. See kas ja kuisas need kotid teiselpool linti on, ei huvita kedagi. Ei ole kindel, kas skännimise ekraangi üldse töötas. Lõpuks kui kõik turvakontrollid olid läbitud, läksime tegema kohalikku Safaricomi SIM-kaarti. Meie ees oli 3 inimest ja me ootasime rivis 1,5h. Positiivne oli see, et meie ees ja taga olid eestlased, kellega tõenäoliselt veel kohtume, sest reisimarsruut on kõigil tegelikult sama: Nairobi - safari - Mombasa.
Tellisime lennujaamas endale taxify, kuid mida me ei leidnud, oli takso, mis pidi meie ees olema. Otsustasime mingi kohaliku takso kasuks, kelle auto oli hullemas konditsioonis kui minu armast ront Ka. Autoteed olid head ja halvad. Kuna meie öömaja asub veidi paremas naabruskonnas, siis pidime läbi minema väravatest, kus taksojuht andis ära oma ID. Lamavad politseinikud on inga 50m tagant - vot see on tüütu! Jõudsime lõpuks õigesse kohta (täpset aadressi kui sellist siin ei ole, lihtsalt tänava nimi), ning loomulikult oli elekter ära läinud. Anneks tuli öösel elekteri tagasi ja saime natukenegi oma aparaate laadida. Reisi algus on paljulubav :)
Hommikul peaks tulema auto meile järgi ja viima safarile.
Kahe sõnaga: hakuna matata!