Keeni(a)ussid :): 21 jaanuar

Ärgates oli kõik täiesti pime ja ainult konnade krooksumist oli kuulda. Elekter polnud ikka veel tagasi tulnud. Panin äratuse kinni ja hakkasime taskulambiga tegutsema. Õnneks mul olid tänased asjad eile juba valmis pandud ja ei pidanud pimedas hakkama kotis kobama. Autojuht tuli meile kell 6 järgi, aga liikuma saime alles 6.30, kuna me loivasime ja sõime. Ma olin nii vässu ja paotasin sõidu ajal (40 min parki sõites) silma kinni. See oli kolmas päev järjest, kui pidime kell 5 ärkama. Me tegelikult ei lootnud tänasest safarist palju, kuna ilmateade näitas, et kuni kella 17ni ainult sajab. Tegelikkus oli teine - parki sõites oli vihm juba täiesti järgi jäänud. Tegime kõik luugid lahti ja hakkasime loomi otsima. Võime uhkusega öelda, et ussikesed vallutasid Masai Mara ja nägid The Big 5 (pühvel, elevant, ninasarvik, leopard ja lõvi) ära! Kokkuvõtteks nägime siis järgmisi loomi: Elevante, kaelkirjakuid, ninasarvikuid, jõehobusid, krokodille, piisoneid, pühvleid, sebrasid, gaselle, antiloope, leopardi, šaakaleid, hüääne, tüügassigu, paaviane, nahkhiir-rebaseid, jäneseid, kilpkonne, mingeid närilisi, jaanalinde ja teisi erinevaid linde (näiteks Lilac-Breasted Roller). Ühesõnaga väga lahe! Ja seda kõigest 12 tunniga. Olen kuulnud, et osad käivad 3 päeva järjest safaril ja ikka ei näe The Big Five’i. Autojuht ütles ka, et need, kes tahavad kindlaid loome kindlasti näha, need inimesed tavaliselt ei näe. Me läksime lihtsalt niisama rallitama ja nägime kõike.

Näiteks lõvidest olime reaalselt 10m eemal. Korra tegi üks nendest ka veidi häält ja siis ehmatasime ära küll. Täiega hirmus!

Hommikul oli nii külm

Udu varahommikul

Püüab piima saada?

Lõvid magamas

Naine sinistes pükstes, nagu kohalikud teda kutsuvad

Harjutamas teineteise peal

Pardikesed

Üks suurimaid antiloobi liike

Pühvel

Ei vaja seletamist :D

Jõehobud on päevasel ajal alati vees

Ikka veel oli külm

Kollane linnuke, kes koputas hommikul ka meie aknale

Aga... jõehobud tulevad veest välja päevasel ajal kui nad on vigastatud. Siin üks jõehobu, keda me arvasime, et on surnud

Tõenäoliselt hiinlaste luksuskuurort

Hüään... häda tegemas :D

Sebrad

Need lõvid, kellest olime 10-15 m eemal

Kilpkonn teed ületamas

Vaatamisväärsus

Lõpuks kaelkirjakut on lähedalt näha

Otsi üles leopard

Info levis ja kõik sõitsid leopardi vaatama

Lõunasööki (saia koos juustuviilude ja maapähklivõiga) sõime ühe suure üksiku puu all, mis oli Keenia ja Tansaania piiril. Seega oleme ka Tansaanias käinud :) Blond ussike ronis puu otsa ja no tõesti - väga vähe jäi puudu, et midagi oleks tal katki läinud ja me oleks pidanud kuskile kohalikku meditsiinipunkti-hütti minema. Vahepeal tulid hiinlased seltsi oma suurte pakitud fancyde lõunapakkidega. Tegime pilti ka, et näidata erinevust.

Suure üksiku puu all

Kaks lauda oli sinna ehitatud. Ühe peal mingid luud

Härra ronija

Meie lõuna versus hiinlaste pakid

Blondu otsustas autojuhtimise üle võtta

Oma giidiga

Tansaania paistab!

Piiripealsed

Kuna meie piletid kestsid kuni 17.15ni, siis pidime selleks ajaks pargist lahkunud olema. Meil olid kõik loomad nähtud, aga tahtsime siiski veel osa saada kohalikust õlust ja sõitsime väiksesse külla (mis tegelikult asub põhimõtteliselt meie maja taga-kes oleks arvanud). Autojuht juhatas meid baari, mis oli umbes 16 ruutmeetrit suur, pime, koos 10 tooliga ja 2 lauaga. Väidetavalt üks mees magas ukse kõrval, aga mina teda ei näinud, sest... tume oli. Lett oli trellide taga ja ühest väiksest pilust saime oma õlled kätte. Müüja kutsuti tõenäoliselt oma kodust kohale, sest kui me sinna jõudsime, siis mitte kedagi ei olnud seal (peale selle tukastava mehe). Üks õlu maksis 200 kohalikku, mis pidavat sama hind olema kui Tansaanias ja osades piirkondades pidigi õlu kallim olema. Loomulikult baari minnes ja tulles kogu küla vaatas meid. Nüüd ma saan aru, kuidas mustanahalised tunnevad ennast Eestis.

Koju jõudes tegin söögi soojaks ja läksime terrassi peale vaadet nautima koos pajatoidu ja õluga. Kohe, kui pimedaks läks, hakkas vihma sadama - loodame, et elekter jääb seekord alles. Korraks läks elekter ära, kuid keeniussikesed nagu me oleme, mõtlesime, et juhu on viga korkides. Puulabidaga lükkasime korgid sisse ja voila, elekter tagasi. Vedas!